TELEPAATIA

   Ühes ja samas egregoris e. infoväljas olijad mõjutavad üksteist ning neil on
võimalik üksteise mõtteprogrammidest teadlikuks saada.
   Samalaadseid mõtteid heietavad isikud tunnetavad üksteist hästi. See on 
   eelduseks hea koostöö puhul ( näiteks kirurgidel operatsiooniõdedega või
kustahes, kus on tarvis meeskonnatööd, mis kiiresti ning tõrgeteta sujuks).
   Mõtete lugemine ei tähenda üldiselt teise inimese peas olevate lausete lugemist.
   Inimene ei mõtle tavaliselt täislausetega. Samuti ei mõtle inimene järjepidevalt
ainult ühte mõtet. Kui ta just täielikus kontsentratsiooni seisundis ei mõtle ühte
mõtet( teadlikult eirates kõiki uitmõtteid), siis tavaliselt kihutavad läbi tema pea
erinevad mõttekatked erinevatest asjadest, miljondiksekundiliste vaheldustega.
   Ehk siis lisaks põhiideele vilksab pähe olmemõtteid: "kas andsin kassile süüa?",
"missugune kole kollane pluus", " tüütu vihm", " persse kõik", "ah, võiks hullemgi
olla", "ei tea, mis kell on", "kas ta mõtleb mulle?","tädi on ikka tüütu oma
 lammastega", "pärast peaks pangaautomaadist läbi minema", "roheline linoleum"
 jne. Ja seda kõike sekundite jooksul.
      Mismoodi sellist katkendlikku mõtlemist lugeda? Ei saa ja pole vajagi.
      Täpse mõtte saatmiseks peavad nii mõtte saatja kui vastuvõtja olema
täiesti keskendunud: üks saatmisele, teine vastuvõtmisele.
       Telepaatiat esineb veel lähedaste inimeste vahel, kel on südameside
(ema tunneb, kui laps on hädas; lapselaps kuuleb oma mõtetes sureva vanaema
viimaseid sõnu, mida too saja kilomeetri taga kuuldavale toob; naine, kes on
hädas, hüüab meest appi ning too kuuleb seda appihüüdu, olles teises linnas jne.)